2025. aastal möödub 100 aastat hetkest, mil Võrus pandi alus kutselisele puiduõppele. Just siis, 1925. aasta sügisel, otsustasid Võru linna- ja maakonnavalitsus rajada poistele tööstuskooli, mille keskmes oli puidutöö õpetamine. See oli vastus ajastu vajadusele – oskustööliste puudus oli suur ning puidutööalaste teadmiste ja vilumuste süsteemne õpetamine muutus möödapääsmatuks. Täna, sada aastat hiljem, kannab seda pärandit edasi Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, kus õpetatakse puidu- ja mööblierialasid uues võtmes, kuid järjepidevalt ja samade väärtustega.
Võru tööstuskooli loomisel seati eesmärgiks valmistada ette võimekaid oskustöölisi, kelle teadmised vastaksid meistri kutsenõuetele. Esimesed õpilased võeti vastu juba 1925. aasta sügisel – kokku 26 noormeest, kellel oli vähemalt kuueklassiline haridus. Õppetöö kestis kolm aastat ning suur rõhk pandi praktilisele tegevusele: igal tööpäeval viis tundi tööd meistri juhendamisel. Ruumipuudus tähendas, et tööd tuli teha kahes vahetuses. Praktiline töö ei jäänud pelgalt harjutustasemele – juba esimese paari aasta jooksul hakkasid õpilased tegema tellimustöid väljapoole. Üks esimesi märgilisi projekte oli Võru Ühispanga mööbli valmistamine, mille valmimine oli sedavõrd uhke hetk, et kool esitles seda kogukonnale rongkäiguga.
Kooli maine kasvas kiiresti. Õpilaste katsetöid hakati eksponeerima lõputööde näitustel, millest suurim toimus 1931. aasta detsembris – kolme päeva jooksul külastas näitust üle 2000 inimese. Arvestades, et kogu linna elanike arv oli tol ajal umbes 6000, oli huvi silmapaistev. Kvaliteetsed tööd tõid koolile hulgaliselt tellimusi nii Eestist kui ka välismaalt. Mööblit valmistati Helsingisse, Riiga ja Berliini, peamiselt kallihinnalistest materjalidest ja tervete korterite sisustuse kaupa.
Aastakümneid kandis kool nime Võru Tööstustehnikum, mille vilistlaste seas oli sadu puiduvaldkonna praktikuid, meistreid, insenere ja juhte. 1999. aastal, pärast ühinemist Väimela Põllumajandustehnikumiga, moodustati Võrumaa Kutsehariduskeskus – ning nüüdseks Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, kus puiduõpe on endiselt tähtsal kohal.
Sajand puiduõpet ei tähenda pelgalt ajateljel püsivat õpet – see on olnud pidev kohanemine ajaga. Alates lintsaagidest ja puitfreestest 1925. aastal kuni CNC-masinate ja digitaalsete joonestamisvahenditeni tänapäeval. Kaasaegne õpetus ei piirdu enam käsitööoskustega – tänane tisler oskab lugeda tehnilist dokumentatsiooni, töötada arvutipõhiste tootmissüsteemidega ja mõista materjalide keskkonnamõju.
Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus seisab sajandivanuse kogemuse najal, vaadates edasi – et järgmised 100 aastat oleksid vähemalt sama väärtuslikud. Meie eesmärk on hoida elus oskustöö traditsiooni, pakkuda kvaliteetset haridust ja kujundada noortest meistritest oma ala tulevikuloojad.
Fotol: Võru Tööstuskooli õpilased Võru Gümnaasiumile koolilaudu valmistamas (keskel koolijuhataja Hendrik Hendrikson), 1925
